EE

? Rõõm, õnn, tervis: 1. Sisemine rahu. 2. Rahulolu saamine Teiste abistamisest ja toeks olemisest. Suhted. 12R.tv❌✅ Soovin Teile, Endale ja Teistele, et järgmise aasta lõpus võiks igaüks Meist öelda: “2022 oli minu elu parim aasta ??”. Marcin Ellwart

Õnn

vaimne ja emotsionaalne seisund

Õnn ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni.[1] Õnnelik olemine võib peegeldada inimese üldist rahulolu oma eluga.[2] Erinevad bioloogia-, psühholoogia-, majandusteaduse-, religiooni ja filosoofia tegelased on püüdnud defineerida õnne ja leida tema allikaid.

Eesti etümoloogiasõnaraamat väidab, et õnn on rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga.[3]

Filosoofid ja religioonid defineerivad õnne pigem kui head elu, mitte lihtsalt kui emotsiooni. Tänapäeval õnn on udune mõiste ja võib erinevatele inimestele tähendada erinevaid asju. Õnne seostatakse selliste mõistetega nagu heaolu ja elukvaliteet. Õnne on määratletud ka kui rahulolu.[4]. Mõned uurijad keskenduvad vahedele hedonistliku traditsiooni, mis otsib meeldivat ja väldib ebameeldivaid kogemusi ning eudaimonismi traditsiooni, mis püüab elu elada täielikult ja sügavat rahulolu pakkuval viisil, vahel.[5]

Wikipedia.org:

https://et.m.wikipedia.org/wiki/%C3%95nn

Maslow’ inimvajaduste hierarhia

Inimvajaduste hierarhia

Inimvajaduste hierarhia ehk Maslow’ vajaduste hierarhia ehk Maslow’ püramiid on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem.

Üks tuntumaid sotsiaalsete ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow’lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine:

  1. füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja seksuaalvajadus;
  2. turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
  3. armastus- ja kuuluvusvajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
  4. tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
  5. eneseteostusvajadus – vajadus “jätta jälg” kasutades ära enda täielikku potentsiaali, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Näiteks alustatakse ettevõtlusega.

Hierarhia neli madalamat astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkusvajadusteks (deficiency-needs, D-needs). Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv kuues, enesetranstsendentsivajadus, on kõrgemad ehk olemusvajadused (Being-needs, B-needs).

Hierarhia kõrgemate astmeteni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud.

Maslow’ püramiid arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele.

Eneseteostus

Et Maslow keskendus oma töödes, erinevalt eelnenud psühhoteraapiast, tervele inimesele, on ta kirjutanud kõrgematest vajadustest pikemalt. Artiklis “Self-Actualizing and Beyond” (kogumikteoses “The Farther Reaches of Human Nature”) kirjeldab ta eneseteostusele viivat käitumist järgmiste tunnuste kaudu:

  1. täie tähelepanuga kogemine;
  2. kasvule suunatud valikute tegemine (vastandina regressioonile suunatud valikutele);
  3. hinnangute langetamine endast lähtuvalt (vastandina õpitud hinnangute kordamisele);
  4. kahtluse korral aus olemine, mis omakorda eeldab vastutuse võtmist;
  5. julgus teistest erineda, olla mittekonformistlik või ebapopulaarne;
  6. osalemine esmajärgulisusele suunatud protsessis;
  7. kaasnevad tippkogemused;
  8. patoloogilistest kaitsemehhanismidest loobumine.

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia

Tervis

Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine (Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioon aastast 1946)[1].

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Tervis

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega. Erinevalt näiteks sõltumatusest, mis võib riigil tunnusena olla eelkõige de facto, on iseseisvuse sisu ja tähendus paljuski ka õiguslik.

Suveräänne riik määrab ise oma õiguste ja kohustuste ehk pädevuse mahu.

Iseseisev riik võib saada ÜRO liikmeks. Leidub riike, mille iseseisvust tunnustab üks või mitu riiki, kuid ÜRO mitte, näiteks Hiina Vabariik (Taiwan) ja Põhja-Küprose Türgi Vabariik (viimase iseseisvust tunnistab ainult Türgi). Leidub ka selliseid piirkondi, mille iseseisvust ei tunnusta mitte ükski teine riik ega rahvusvaheline organisatsioon, näiteks Puntland Somaalias.

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Iseseisvus

Eesti keel

läänemeresoome keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Eesti keel on Eesti riigikeel ja 2004. aastast ka üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.

  1. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest.[1]

Eesti keelel on kaks suuremat murderühma (põhjaeesti ja lõunaeesti murded), aga mõnedes käsitlustes eristatakse ka kolmandat (kirderanniku murdeid). Seoses liikumisvõimaluste laienemisega ning põhjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud eesti kirjakeele kasutusega on aga murdeerinevused tugevasti taandunud.

Neljast piirkondlikust põhivariandist koosnevat lõunaeesti murderühma käsitletakse vahel ka eraldiseisva lõunaeesti keelena. Lõunaeesti keelest suurima kõnelejate arvuga võru murret ehk võru keelt käsitletakse vahel samuti omaette keelena. Setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti aga võru keele variandiks.

Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast vaal).[viide?]

Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks keerukamaid keeli.[2]

Tänapäeval uuritakse eesti keelt Eesti Keele Instituudis Tallinnas, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja veel mitmes teadusasutuses mujal maailmas.

Eesti keel on 2019. aasta seisuga 0,1% Interneti veebisaitide sisukeeleks, millega ta on Internetis levikult 39. keel.[3] Samal ajal on näiteks eestikeelne Vikipeedia artiklite arvult 45. keeleversioon[4].

Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on eesti keel soovõrdne, selles puudub grammatiline sugu.

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel